Lea ja Keesi Meremaa

1) Jõuluvana maandus katusele liiga suure hooga, mistõttu tekkis põdrapundar või 2) Rudolf ja Dasher olid öisest sõidust väsinud ja viskasid pikali ning nüüd jõuluvana laiutab ainult käsi . . . Sel aastal tulevad jõulud tõesti hoopis teisiti ja ka äärmiselt rahulikult. Kuigi siin riigis on 24.12 kuupäev täispikk tööpäev, siis eestlastena teeme oma jõuluõhtu ikka jõululaupäeval. Hapukapsad on juba hapnema pandud ja esimene laar piparkooke nii kiiresti ära söödud, et hambad ei mäletagi, et oleksid seda traditsioonilist jõulumaiust üleüldse näinud. Egas midagi, tuleb uus laar piparkoogitainast valmis teha ning uued kakukesed ahjuplaadile küpsema panna. Kuna piparkoogivorme polnud võtta (poest kindlasti saaks, aga ununesid osta), siis minu esimesed piparkoogid olid tõesti kakukesed, mis olid enne ahju panekut klaasist kukega vastu pead saanud ja seetõttu ümmarguse küpsise vormiga. Iga kakuke sai veel šokolaadist täpikese ka peale. Nad tõesti ei näinud välja just kõige kaunimad, ag

  Eile istusime Keesiga pealelõunal kodus, kumbki tegeles rahulikult oma tööasjadega, taustaks mängis Eesti StarFM (seal on detsembris ikkagi 100% jõulumuusika). Raadio esimestes hommikustes uudistes teatati, et Uus-Meremaa Valgesaarel (Whakaari või White Island) on toimunud vulkaanipurse. See uudis tundus nii uskumatu, et pidasime seda alguses libauudiseks.  Kahjuks kinnitasid sama ka siinsed uudisesaated ja veebist leitav online ajakirjandus. Tänast postitust ajendasid mind tegema murelikud kirjad kodusest Eestist. Meiega on õnneks kõik korras ja tundub, et ka loodus on ülejäänud Uus-Meremaal rahulik. Valgesaar on asustamata saar, mis asub Aucklandist üsna kaugel (Uus-Meremaa põhjasaare ülemisest osast 50 km kaugusel), kuid saarel asub üks aktiivsemaid ja ka kogu piirkonna ohtlikumaid vulkaane. Paraku on kogu saar saanud väga populaarseks turismiatraktsiooniks. Eelmisel aastal külastas saart 17 500 turisti ja kuigi vulkaan on pidevalt aktiivne, ei ole ta üldjuhul ohtlik.

See on üks ütlemata veider maa, kus kõik aastaajad oleks justkui segi löödud. Maapiirkondades tehakse praegu heina, valmivad maasikad ja tomatid ning korjatakse sidruneid ja apelsine. Aedades õitsevad korraga sirelid, liiliad, pojengid, jasmiinid, magnooliad, roosid, tokkroosid, hortensiad, gladioolid ja lõvilõuad . . . kusjuures gladioolid ja lõvilõuad on õitsemist kohe lõpetamas. Kõik õitseb ja ühel ajal. Ja kogu selle kauni õiteilu, lõhnalummuse ja suvise roheluse keskel on kõikjal näha jõuluehteid. Eelmisel neljapäeval juhtus minuga väga eriline lugu. Kõndisin Takapuna keskuses ja hakkasin kodu poole liikuma. Nägin, et mulle kõnnivad vastu ema ja ta umbes 5-aastane armas blond lokkisjuukseline tütar. Hetkel kui nad minust möödusid, kuulsin kuidas tüdruk ütles emale: "Mulle meeldib väga kukeseene risotto!". Läks hetk kui minu kuulmiselundid saavutasid ühenduse ajuga ja siis taipasin, see lause oli ju eesti keeles. Sain justkui elektrikarjusega suraka. Keeras