See kaunis ja liigirikas taimeriik

Kliiviad ja papagoililled

Ma olin esimestel päevadel nagu noor vasikas karjamaal, vaene Kees pidi kogu aeg taluma, et ma jälle telefoniga kellegi aeda üritasin ronida. Aga see on ju nii teistmoodi kui leiad oma akna alt kallad või siis kui avastad jalutuskäigul suure klumbi punaseid kliiviaid ja papagoililli. Aedades on rohkesti veel pelargoone, fuksiaid, värvilisi hortensiaid ja kresse, mis siin on võtnud enda alla teeääred ja on saavutanud sellega umbrohu staatuse. Samamoodi on pargid ja teeääred täis freesiaid, enamjaolt valged, kuid on ka roosasid. Palju on muidugi veel selliseid taimi, mille nimed ei tule meeldegi, kuid mida ikka ja jälle lillepoe seemneletil näeb. Tänu heale kliimale, saab siin kasvatada koduaedades püsikutena taimi, mida Eestis on võimalik kasvatada ainult toataimedena. Või siis selliseid, mis on meil suvelilledena väga populaarsed, kuid ei suuda Eesti kliimas talve üle elada ja on seetõttu vaid seemnest kasvatatavad üheaastased taimed.

Kahjuks ei saa ma jätkuvalt veel rääkida metsikust loodusest, kuid taimeliigi kirevus esineb siin tõepoolest ka linnas. Ja selle kohta saan pilte näidata.

Freesiad

Kressid võimutsemas

Tuletan meelde, et Uus-Meremaal on kevad (kuigi see on kohutavalt külm ja iga päev sajab, isegi kui tundub, et ohsaa täna on küll ilus ilm, siis paar hoovihma peab ikka olema). Seetõttu näeb siin loomulikult ka meile tuntud kevadekuulutajaid, kuid vaid kahes aias olen näinud tulpe, nartsisse ja iiriseid.

Võimsaimad rododendronid, mida minu silmad seni näinud

Näevad välja nagu siniliiliad, aga kolm korda suuremad ja kellukas on kinniste kroonlehedega

Igal endast lugupidaval aiaomanikul on oma palm (loomulikult, mida rohkem neid on, seda uhkem).

Ja siis on veel palju selliseid taimi, mis pole ei palmid, ega meie mõistes sõnajalad (paljunevad viljadega ja on minust tunduvalt pikemad). Ning sellised taimed, mis on otsustanud, et teiste kulul on hea ja mugav elada.

Väga populaarne on aias kasvatada mandariini-, sidruni-, apelsinipuid . . . Ja nad on kevadel viljades!

 

Ning taimed, mida näen esimest korda elus . . .ja mille kohta ei oskagi midagi öelda.
Pilt ütleb enamat kui sõnad. Mõne puhul ei saagi aru, kas tegemist on puu või põõsaga, leht- või okaspuuga . . . Lemmiktrikitaja on vaher, millel kasvavad otsas kastanimunad 😃 Viljad on siiski veidi teistsugused kui kastanil ja kui siia saabusime, siis polnud puud veel lehtes, mistõttu see puu oli paras mõistatus. Jah tõesti, asi on siin ikka väga segane, evolutsioon on ime.

Kastanitaolised viljad vahtra moodi puu all

Kastanimunadega vaher, linna kõrghaljastuses kõige enam kasutatav puu.

Kes või mis ta on? Igatahes, seda võin küll öelda, et tegemist ei ole kuivanud kuusega. Neid on ka mitmemeetriseid, kuid ka need on täpselt sama haprad nagu siit pildilt tundub.

Selle erinevuse ja kirevuse kõrval on tegelikult kõige toredam näha kodumaa vanu sõpru ja nentida, et tegemist on siiski ühe ja sama planeediga.

Margareetad ja punane ristikhein

Võililled, ohakad ja oblikad

Tulikad

Ja meie rahvuspuu, võimas ja väärikas tamm