Lea ja Keesi Meremaa

Meie esimese nädala jooksul siin Uus-Meremaal, tellisin endale motoriietuse. Juba enne siia saabumist, oli meil Keesiga plaan osta siinseteks reisideks motikas ning sellega seoses vajasin ka mina endale sõiduvarustust. Keesi motovarustus on kaks aastat väga hästi vastu pidanud, kulumismärgid on ainult pükstel, vajades nüüdseks pisut väikest niidi ja nõelaga parandamist, seega otsustasin endalegi samasuguse komplekti tellida. Ilmselt ei ole Keesi riietus kõikidest kõige turvalisem, kuid kindlasti on see parem kui sõita tavaliste riietega, millele on lihtsalt spetsiaalsed kaitsmed peale pandud. Ja usun, et ka üldmulje näeb maantee peal parem välja kui ratta seljas on pigem ühesuguse riietusega inimesed, niiöelda sarnaste tunnustega hõim (firma nimi on Riding Tribe ehk sõitev hõim 😃). Murelikuks tegi mind tellimisprotsessi juures teadmine, et Kees on enda varustuse tellinud AliExpressist. Hiina tooted ei ole alati head ja kvaliteetsed. Hea kraami jaoks on ju ikka motopoed . . . Lu

Hübriidroos Wise Woman (tark naine😃). Niivõrd nagu Kees veab mind raudteele, vean mina teda kohtadesse, kuhu ta ilmselt väga muidu ei satuks, isegi hoiaks ennast võimaluse korral eemale (nimetagem neid kohti ja tegevusi väljendiga "plikade asjad"). Juhuslikult sõitsime mööda Parnelli roosipargist ja noh mis seal salata . . . ma tundsin kohe . . . ütleks, et vajadust sinna minna. Olin valmis, et Kees soovib sealt kiiresti minema ning lubasin talle, et me ei ole seal kaua. Kuid minu suureks üllatuseks oli tema see, kes ütles, et istume korraks, sest lõhn oli lihtsalt nii hea ning istumiskohad paigutatud väga mõnusasti. Võtsime kotist šokolaadi ning apelsinid ja nautisime linnulaulu, ilusat vaadet ja laupäeva hommikut. Ettevalmistused roosifestivaliks Tänu Keesi töökohale ja ametile õnnestus meil saada piletid laupäeval toimunud tunnelimatkale. Käisime ja vaatasime oma silmaga üle, milline saab olema tulevane Aucklandi metroo ja saime teada, mid