 |
| Hübriidroos Wise Woman (tark naine😃). |
Niivõrd nagu Kees veab mind raudteele, vean mina teda kohtadesse, kuhu ta ilmselt väga muidu ei satuks, isegi hoiaks ennast võimaluse korral eemale (nimetagem neid kohti ja tegevusi väljendiga "plikade asjad"). Juhuslikult sõitsime mööda Parnelli roosipargist ja noh mis seal salata . . . ma tundsin kohe . . . ütleks, et vajadust sinna minna. Olin
valmis, et Kees soovib sealt kiiresti minema ning lubasin talle, et me ei
ole seal kaua. Kuid minu suureks üllatuseks oli tema see, kes ütles, et
istume korraks, sest lõhn oli lihtsalt nii hea ning istumiskohad
paigutatud väga mõnusasti. Võtsime kotist šokolaadi ning apelsinid ja nautisime linnulaulu, ilusat vaadet ja laupäeva hommikut.
 |
| Ettevalmistused roosifestivaliks |
Tänu
Keesi töökohale ja ametile õnnestus meil saada piletid laupäeval
toimunud tunnelimatkale. Käisime ja vaatasime oma silmaga üle, milline saab olema
tulevane Aucklandi metroo ja saime teada, mida hakkavad ilusad 9-vagunilised metroorongid tunnelis sõites nägema (reisijad ju metrootunnelit tavaliselt selles pimeduses ei näe).
Matk ei olnud küll pikk, kuid imestasime mõlemad (Kees isegi minust vist rohkem, sest ta ütles seda valjusti mitu korda välja), et tegelikult on tunneli mõõtmed ikka tõesti suured. Asju paberil ajades ei mõtle alati lõpptulemuse välimusele või selle reaalsuuruses vormile. Selline tunnel on mõeldud ühele rongile, vastasuunaline rong hakkab sõitma kõrval teises tunnelis ning nende vahel on paras ports betooni.
Üritusel olid muljetavaldavalt korralikud turva - ja ohutusnõuded, juba ostetud netipilet oli väga detailne ohutusjuhend.
Tunnelisse sisenemisel läbisime mitmed turvaväravad ning vaadati läbi käe- ja seljakotid. Kusjuures, minu seljakotist kisti kõik asjad välja. Iga natukese aja tagant olid tunnelis turvamehed, kes omavahel raadioside teel suhtlesid ning tunnelist väljudes seisis väraval noormees, kes loendas külastajaid ning veendus lõplikult, et keegi pole läinud keelatud alale jalutama (valmis ehitatud tunnel on oluliselt pikem, kui see, mis oli külastajatele matka jaoks avatud).
Tagasitee oli nö teises tunnelis ning seal oli näitus Uus-Meremaa raudtee ajaloo kohta.
 |
| "Hobubussid" 1950.-ndatel |
 |
| 1873 - esimene auruvedur trassil Auckland - Onehunga |
 |
| 1884 - hobutrammid Aucklandi linnas Queen Street - Ponsoby |
 |
| 1902 - avati esimene elektritrammi liin |
 |
| Juba 1923. aastal võttis valitsus vastu plaani hakata rajama metrood ja üsna samasse kanti, kuhu nüüd 100 aastat hiljem seda ehitataksegi. Pole imestada, et kõik me siinsed tuttavad väidavad, et selle ehitus on terve igaviku kestnud :) |
 |
| 1959. aastal
alustati Auckland Harbour silla ehitust, mis ühendab kesklinna ja
Põhja-Aucklandi. Sama silda kasutab Kees igal päeval tööle sõiduks ning pilt sellest sillast oli ka minu eelmises blogipostituses.
Tõesti on üks võimas ja ilus ehitis, silda projekteerides on mõeldud
sellele, et mõlemalt poolt sillale sõites näeks nii vaadet Aucklandile,
merele kui sillale. Aja möödudes on seda silda suure urbaniseerumise tõttu
muidugi laiemaks tehtud (kummalegi küljele 2 sõidurida juurde, sild on praegu 10-realine). |
 |
| 2013 - Aucklandi esimene elektrirong |
 |
| 2017 - Britomardi jaama juures suletakse liiklusele Queen Street ning alustatakse metroo ehitust. |
|
|
|
|
|
|
|
Kommentaarid
Aga tõesti, otsetee talle tehti ja nüüd ta ei pea minu käest enam küsima, kuidas teil läheb.
PS! Keesile tuleb meelde tuletada, et tal on minu näol uus jälgija Instagrammis, mis tähendab, et sinna võiks pilte panna ka! :P
Ja kurja.. nûüd mul kummitab...mul ära võeti kirju pall...sest sõpru mul ei......
... tänks... süüdistan sind nüüd kummitamises....
Six, sa oled niikuinii iseliikuv muusikatoos, kui sul nii lihtsam, siis võtan süü omaks, aga sünnipärase eripära vastu ei saa🤣🤣🤣