Kui meie eelmises elukohas oli tänavate viisi imeilusaid ja muinasjutuliselt armsaid nukumajade moodi eramuid, mis oma heleda värvuse ja puitpitsiliste katuseservade, terrasside ja rõdudega sarnanesid Kadrioru hoonetele ning moodustasid uhkeid hoonekomplekse, siis praeguse elukoha tänav on täis üsna igavaid punastest telliskividest ehitisi. Hooned meie tänaval sarnanevad 70.ndatel ehitatud Eesti väikelinnade eramajadega. Tegelikult on kõrvaltänavates ka küllaltki palju isikupäraseid ja erilisi kodusid ning taoliseid ühesuguse arhitektuuriga tänavaid nagu kesklinnas siin Glen Innesi ja St Johni linnaosades enam sisuliselt ei leidu.
 |
| Meie korteri sissepääs ja magamistoa aken |
 |
| Meie praegune elukoht | | |
Kirikuid on siin palju, kuid need on pigem tagasihoidlikud ning kui risti maja seinal või esiküljel ei oleks, siis ei arvaks kuidagi, et tegemist on sakraalehitisega, vaid pigem mõne suurema elumaja või laohoonega. Seetõttu on mul kahju, et ma õigel ajal jälle oma telefoniga pilte pole teinud. Alati kui ma mõnda sellist kirikut näen, siis sel hetkel ei tundu see hoone kunagi piisavalt eriline, et seda pildistada. Samas, need, mis on teistest eristuvad, ja mida ma kogemata olen tänavapildis kohanud, on ikka tõesti muljetavaldavad nii oma suuruse kui ilu poolest ning ehitatud ka väga silmatorkavatesse kohtadesse, et tekitada inimestes aukartust ja imetlust.
 |
| St Johni Metodisti kirik, Ponsoby tänaval. |
Ka siin leidub ärivendi, kes kasutavad usku oma äri huvides.
 |
Iiri pubi Ponsoby tänaval, meie eelmise elukoha lähedal. Kahjuks jäi see koht ametlikult külastamata. Ukselt piiludes oli näha, et seintel on pühapildid ja telerid jalka ning ragbi vaatamiseks, põrandal ja ukse ees asfaltil olid aga iirlaste rohelised ristiklehed.
 |
| Te Oro - Glen Innesi linnaosa muusika- ja kunstimaja |
 |
| Meie maja on naabrivalve piirkonnas. |
 |
| "Ole hoiatatud. Kui mina ei helista politseisse, siis teeb seda minu naaber!" |
Eilse jalutuskäigu ajal avastasin meie elukoha lähedalt toreda aiandi. Seal oli kõike- sünnipäevakaarte, kübaraid ja salle, veine, kõikvõimalikku kraami aia tarvis, taimi nii tuppa kui õue, lõikelilli, puid, potte, vaase ja kujukesi ning igasuguseid kaunistusi, jõuluehteid, maale, küünlaid . . . . Lastele oli ehitatud istikute vahele ka puuonn ja ronimisnurk.
 
 
|
Laupäeval käisime rongidega Aucklandi äärelinnas nimega Pukekohe (sihtkohta jõudmiseks läks vaja kolme rongi). Me üritasime alguses seda "Pukekohe" välja öelda ikka inglise hääldusega ja seetõttu sai väike linnake omale inetu oksendamisega seotud tähenduse. Tegelikkuses õige oleks seda hääldada hoopis Põhja-Eesti vanavanaema stiilis, kes pole kunagi inglise keelt õppinud. Pukekohesse reisimisel sõitsime veel läbi Otahuhu, Papatoetoe (Papa varvas, varvas), Puhinui, Takanini ja Papakura. Küll on palju toredaid kohanimesid 😄!
Reisi eesmärk oli rongide pildistamine ja seega me raudteest eriti kaugemale ei läinud, kuid mulle tohutult meeldis rongisõit ise, sest raudteeäärsetel karjamaadel olid suured piimalehmakarjad. Sellist asja enam kahjuks Eestis ei näe. Paraku jätsin video tegemise tagasisõidu ajaks ning siis olid vissid läinud ilmselt lüpsile või maitsvama rohu peale.
Tahtsin filmi lehmadest, kuid sain lambad :)
Kommentaarid
See muusikahoone on küll äge (kuigi nagu oleks suht samasuguseid juba näinud kuskil).
Ja kirikud - väidetavalt õiges usus hoone ise ei loegi... ja nagu siinpool aru saada - kirikud on uhked, sest siis saab sinna ka hea akustika ja ilusaid kontserte pidada :)