Veesport magamistoas ja korteriralli

Loodus teeb trikke - Jaapani kameelia, mille kroonlehed on vale paiknemisega.

Tavaliselt näeb sama lille õis välja hoopis selline 

Ärkasin eile (reede) hommikul kell 5.30, õues akna taga oli korralik padusadu. Kuna äratuskellal oli töö veel tegemata oleksin saanud veel tunnikese magada. Otsustasin, et käin kiiresti tualetis ära ja põõnan mõnusasti edasi. Astusin voodist välja ja mu varbad olid sattunud millegi külma ja märja sisse. Vesi!!!

Peast käisid läbi paanilised mõtted. Issand kui palju seda on? Kas ma pean oma asju hakkama kohe evakueerima? 
Meil on magamistoas maast laeni aknad, kogu korter on väga madalal, maaga samal tasapinnal. Astusin paar sammu veel, vett oli nüüd rohkem, kuid kui mul õnnestus aknast eemale saada, siis selgus, et mujalt oli põrand siiski kuiv. Krabasin telefoni ning valgustasin põrandat, et viia läbi juurdlus. Jah, akna esine ja voodialune oli osaliselt kaetud veega. Üks voodi jalg oli vee sees ning mädaneb. Tundub lausa, et sama lugu kordub siin igal nädalal. Otsustasin, et kuna meie varandus on ohutus kauguses, siis päästetöid ma tegema ei hakka. Käisin oma planeeritud käigul kõrvalruumis ning ronisin uuesti voodisse (taaskord läbi külma vee).

Hommikul rääkisin Keesile oma öistest avastustest ning viisin läbi kuivatustööd.

Õhtul saime Keesi töökaaslase Kutumiga kokku, jõime õlut ja rääkisime elust. Kutumi on samuti harrastusnäitleja ja tegelenud sellega lapsest peale, kuid ilmselt siiski vähem aega kui mina, sest ta on alles 24. Kui olime tunnikese juttu ajanud, viis Kutumi meid sadamaalale traditsioonilist "Dragon Boat" aerutusvõistlust vaatama. Dragon Boat võistkond koosneb 22 liikmest, nendest 20 on aerutajat, üks on juht ja üks on trummar/ergutaja.  Selgus, et ka WSP Opuse tiim oli esindatud, nende ergutaja oli väga võimsa häälega mees. Me küll võistlust lõpuni ei vaadanud, kuid vähemalt ühe sõidu WSP Opuse segatiim võitis.

Veespordi harrastamine on siin väga populaarne. Ka Kutumi on tegelenud aerutamisega.

Lisaks armastatakse siin väga ragbit. Praegu toimuvad ragbi maailmakarikavõistlused. Mõned nädalad tagasi astusime Keesiga ühte iiri pubisse sisse ning seal istusid telekate ees juba joogised tursked punapäised habemikud. Leidsime endale ühe rahulikuma nurga ning jäime nii mängu kui seltskonda jälgima. Me kumbki ei tunne ragbi reegleid ja üleüldse tundub see olevat naeruväärselt vägivaldne mäng. Kees tegi vahepeal nalja ja elas ka mängule valjuhäälselt kaasa, kuid see viis selleni, et kõrvallaua jõulised tüübid vaatasid meie poole ähvardavalt. Fännid ei kannata nalja, sport on püha!

Ma isegi ei tea, mis asi see on - auto, traktor, allveelaev või transformer?

Avastasin meie uue kodu lähedalt suure BMX rataste raja.

Neljapäeval käisime kortereid vaatamas. Olime Keesiga valinud välja esimesed 3, mis asuvad Keesi töökohale lähedal.  Saime keset tööpäeva Britomardi rongijaamas kokku ning jooksime läbi saju esimese majani. Tänu kahele väljuvale majaelanikule saime õnneks kohe välisuksest sisse. Kell oli tegelikult juba 2 minutit üle aja ning kuna me kedagi ei näinud, ruttasime hoone kolmandale korrusele. Kohale jõudes ei näinud me kahjuks maaklerit kuskil, helistasime talle, kuid keegi ei võtnud vastu.
Olin nii õnnetu, sest olin lubanud Keesile, et tegelen asjaajamisega ise, kuid juba esimene kohtumine oli osutunud läbikukkumiseks. Lisaks tundsin ennast süüdi, sest Kees oli tulnud keset tööpäeva kohtumisele. Kui hakkasime lahkuma, selgus, et maakler ootas meid siiski all ukse juures ja kõik oli tegelikult hästi. Vaatasime korteri üle, esitasime oma küsimused ning jäime ootama järgmisi variante. Vahepeal oli Kees saanud sõnumi, et meie kolmas korterivaatamine on tühistatud. Kees helistas tagasi, et selgitusi saada ning vastus oli, et: "Me mõtlesime, et te ei saa tulla, aga kui siiski saate, siis kohtume 16.30." 

Kust küll tulevad sellised mõtted?! Mille alusel nad niisama kokkuleppeid tühistavad? Läks mõni minut mööda ja Kees sai samalt isikult sõnumi, et kohtumine on kell 16.00.
Oot, kuidas nüüd niimoodi?! See kohtumine pidi algusest peale olema kell 16.30, sest 16.00 oli meil teine korteri vaatamine. Kees helistas neile tagasi ning tundus, et asi sai korda.

Järgmist korterit vaatama olime jõudnud varakult. Ootasime, kuid kedagi ei tulnud. 5 minutit peale määratud aega saime maaklerit sõnumi, et ta jääb 10 minutit hiljaks. Ootasime veel, kell oli juba 12 minutit üle aja, aga see tähendas juba seda, et meil oli kiire. Oli jäänud ainult 18 minutit nii selle korteri vaatamiseks kui järgmisesse sihtkohta jõudmiseks. Otsustasime maaklerile helistada.

Nüüd sai Kees sõimata. Maakler oli marus, et miks me talle helistame, et ega ta ei lenda, ta olevat ju autoroolis. 
Kui ta kohale jõudis, siis temaga oli kaasas veel kaks korterihuvilist. Maakler hakkas neile esinema ja meid mõnitama. Ta korrutas solvunult ja tigedalt, et ta ei saavat ju midagi teha, kui ta hiljaks jääb. Tema hilinemisel oli põhjus, et ega ta ei lesinud niisama rannas ja üldsegi olevat meie olnud väga ebaviisakad. Kui ta korteri ukse lukust lahti keeras, ütles meile demonstratiivselt: "Noh, kui tahate, siis võite ju ka TÄNA korterit vaatama tulla." 
Mismõttes? Mul oli kella 16-ks temaga korterivaatamine kokku lepitud ja ta oli saatnud mulle eelnevalt kaks sama sisuga meili, milles rõhutati, et meie ei tohi mingil juhul hiljaks jääda, sest siis me seda korterit ei näe. Nüüd jääb ta aga ise 16 minutit hiljaks, ei vabanda ning näitab, milline peab olema esmaklassiliselt halb klienditeenindus.
Kui korteri kohta küsimusi esitasime, siis saime nipsakaid vastuseid ning kui lahkusime 4 minuti jooksul, siis ta hüüdis meile järgi: "Kujutan juba ette, kui jubedad üürnikud te oleksite".
Minu tuju hakkas liginema Kroonlinna nullile. Korter oli küll kena ja soodne, kuid sellise maakleriga ei taha mitte kunagi enam kokku puutuda.

Seevastu kolmas maakler oli väga tore, kuid korter oli nö "peen peldik". Meie korterisaaga saab ilmselt veel palju osi. 

Tutvusime reedeõhtuse linnameluga