Pika valge pilve maa

Kirjutan vahelduseks natuke Uus-Meremaast üldisemalt. See aitab teil pisut mõista, milline on siinne kultuur, loodus ja rahvas.

Tean, et paljud tahavad näha kauneid looduse pilte mägedest ja lammastest, kuid palun veel pisut kannatust. Üsna varsti jõuame ka nendeni. Tegelikult on nii, et me pole Keesiga lihtsalt veel linnast välja saanud . . .

Distants meie Tallinna kodu ja praeguse Aucklandi kodu vahel

Uus-Meremaa asub Vaikses ookeanis Uus-Meremaa saarestikus. Siin on kaks suuremat saart - põhja- ja lõunasaar ning trobikond väiksemaid, umbes 600 (sealhulgas ka Bounty saared, sellest ka lennujaamas meile tasuta jagatud Bounty šokolaadid). Saared on vulkaanilised ja väga mägised. Riigi pealinn on põhjasaarel asuv Wellington ning riigi suurim linn, mis asub samuti põhjasaarel, on Auckland. Pindalalt on riik pisut suurem Suurbritanniast, saared on pikliku kujuga ning seetõttu erinevad temperatuurid põhja- ja lõunasaare otstes märgatavalt. Riigikeeled on inglise ja maoori. Uus-Meremaa kuulub 1947. aastast Rahvaste Ühenduse kuningriiki, mille riigipeaks on Suurbritannia kuninganna Elisabeth II.

Elanikke on saartel kokku (2018) 4,8 miljonit, 1,6 miljonit elab Aucklandis (Wellingtonis ainult 400 000).

Rahaühik on Uus-Meremaa dollar (NZD, mis on ca 0,6 eurot). Eestiga on ajavahe praegu 9 tundi, kuid kui Eesti läheb talveajale, siis Uus-Meremaa jällegi suveajale ning ajavahe kasvab siis lausa 11 tunniseks.

Rahvuse ja riigi sümbol on kiivi (nii lind kui puuvili), see on ka uusmeremaalase hellitusnimi.

Riik on väga multikultuurne - 70,2% rahvastikust on Euroopa (enamasti inglise, šoti, iiri, prantsuse, saksa ja taani), 16,5% maoori ja 15,1% Aasia päritolu, vähem on Lähis-Ida, Ladina-Ameerika, Aafrika juurtega inimesi. 

Kõige segunenum on just Auckland, kus europiide on ainult 43%. 
Maooride populatsioon on tänu positiivsele iibele pidevas kasvus (praegu ca 740 000).

Ühel hommikusel jalutuskäigul nägin meie toidupoe fuajees lapsi esinemas ja maoori kultuuri tutvustamas. Siin on ilusti näha, et põlisrahva kultuuri edasikandja ei pea tingimata olema välimuselt eksootiline maoor.

Loodus on siin eriliselt mitmekülgne ja puutumatu, imelised loomad ja taimed (seda näen igapäevaselt ka Aucklandi linnahaljastuses, kuid neid pilte täna veel ei postita :) ). Keda huvitab, sellele soovitan lugeda ajakirjas "Eesti Loodus" 2003. aastal ilmunud artiklit "Pika valge pilve maa".

Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid ning kuni inimeste tulekuni polnud ka kiskjaid, mis ongi võimaldanud siin ellu jääda nii lennuvõimetutel lindudel kui ka paljudel teistel ainulaadsetel loomadel. Meie pererahva, Joe (uusmeremaalane) ja Michelle´i (ameeriklanna, kes on elanud ka Austraalias), sõnul on kogu Uus-Meremaal ainult üks valge madu, kes hammustab vastikult. Noh loodame, et see üks ja ainuke madu on siis kuskil mujal kui meie, kui me Keesiga matkama läheme :). Jah tõesti, võrreldes Austraaliaga, kus pea kõikidel elusolenditel on ees liide "mürk" (nagu vanakuri ise oleks selle riigi välja valinud oma lemmikkohaks), pidid kõige ohtlikumad tegelased Uus-Meremaa looduses olema sääsed. Ja nemadki on ohtlikud ainult selle tõttu, et sääsepunnid sügelevad vastikult, mitte selle pärast, et nad kannaksid mingeid ohtlikke haigusi. 
Vesi on puhas ja joodav kogu maal. Michelle ütles, et tegelikult võib metsas kasvõi kraavist juua.

Sõnajalaleht=Uus-Meremaa bränd. Kõik riiklikud ametkonnad ja asutused kasutavad seda oma logodes.

  

                                                

Fakt ajaloost! Uus-Meremaast sai 1893. aastal esimene riik maailmas, kus naistele  anti valimisõigus (kuid tegelikult said naised osaleda valimistel alles 1919. aastal).

 

Praegu on siin kevad. Kui reedel siia jõudsime, siis olid saabunud just esimesed päikesepaistelised ilmad. Enne seda oli vihmaperiood (tavaliselt 6 kuud), mis uusmeremaallaste mõistes tähendabki talve. Temperatuur on praegu Aucklandis päikesepaistelisel päeval 18-20 kraadi, kuid vihmasel päeval on ikka külm, 12-15 kraadi. Temperatuur langeb õhtuti kiiresti koos päikese loojumisega (ca 18.40) ja kohati on öösiti ainult 8 kraadi. Ilmad on valdavalt tuulised, kuid kohalikke see ei morjenda. Päikeselise ilma korral käivad kõik kohalikud õues T-särkide ja lühkarite väel, mõned peenemad daamid õhulistes suvekleitides. Meie Keesiga, kes me tuleme ju põhjast, kõnnime õues jopede ja sallidega, sest tuul on siin nii vali ja kõle.

Minul on kotis igapäevaselt kaasas ka vihmavari ja kindad ning täna (hommikul oli eriliselt vastik koerailm) pani Kees tööle minnes mütsigi pähe. Tundub tõesti, et me leidsime üles lumeinimeste populatsiooni . . . Või oleme meie Keesiga siiski külmavaresed! 

Naiste riietumisstiil on siin "huvitav". Noored naised kannavad massiliselt pluuse ja kleite, mis on spetsiaalselt nii sügava dekolteega, et rinnahoidjad välja paistaksid.

Tänavapildis näeb aegajalt inimesi, kes käivad päris paljajalu (meil Keesiga on saapad või kinnised jalanõud). On ka neid kohalikke, kes kannavad ka saapaid, kuid siis näeb nende kõrval samal päeval jälle inimesi plätudega või neidiseid, kes on jalavarjudeks valinud sussilaadsed asjandused või madalatele sokkidele sarnased riidest baleriinad (tald on imeõhuke ja tundub papist).