Ilus ja särav Yazmin

Ja olemegi juba terve kuu olnud siin, pika valge pilve maal. Veider mõelda, veider öelda ja veelgi veidram kui vaadata kalendrisse. Aeg on minu jaoks saanud siin teised mõõtmed ning kulgeb praegu oluliselt rahulikumalt kui Eestis.

Keesi elu on küll äärmiselt töine, kuid ka sündmusterohkem kui minul.

Keesi nõusolekul kirjutan siia tema laupäevasest seiklusest. Ta oli kokku leppinud New Plymouthis (asub samuti põhjasaarel) kohtumise Yazminiga. Lend pidi väljuma kell 14.35, pakkisin talle toidumoona kaasa ning Kees jooksis 12.58 rongile. Eelnevad arvutused ja transpordivalikute kokkusobitamised jätsid piisavalt ajavaru ning kindlustunde, et ta jõuab õigeks ajaks lennukile.

Aga ahelas oli üks nõrk lüli, millega me taaskord ei osanud arvestada - Aucklandi bussiliiklus. Viimane lõik, teekond Papatoetoest lennujaama, tuli sõita bussiga. Kees jõudis bussipeatusesse õigeaegselt ja tegelikult ka buss kirjaga "Airport" oli õigeaegselt kohal. Peale 20-minutilist bussisõitu, kui oleks pidanud juba lennujaamas kohal olema, sai Kees aru, et midagi on väga valesti. Seda kinnitas kahjuks ka bussijuht: "SEE buss küll lennujaama ei sõida."

Kees läks järgmises peatuses maha ja läks nüüd vastassuunas sõitvale bussile. Kuna kell oli tiksunud vahepeal halastamatult edasi, ei oleks bussiga enam kuidagi õigeks ajaks lennujaama kohale jõudnud. Kui buss oli kaks peatust sõitnud, astus Kees ka sellelt bussilt maha ning nüüd tuli otsustavalt ja kiiresti tegutseda.

Peatuse lähedal oli pood ja väike autoparkla. 

"Nonii. . . Hädasti on vaja lennujaama jõuda. . . Mida küll teeks samas olukorras Bruce Willis, Tom Cruise või Dwayne Johnson . . .?"

Ühes autos istus parasjagu üks vanahärra ja luges ajalehte.
Parklas ei olnud tegelikult peale Keesi ja vanahärra rohkem kedagi, seega muid variante enam ei olnud.
Kees läks auto juurde ja koputas aknale. Vanahärra lasi akna alla. 

"Tere, kui ma Sulle 40 dollarit annan, kas Sa viiksid mind palun kiiresti lennujaama?"

Järsku tärkas seni väga rahulikus ja loomupäraselt aeglases vanahärras mingi hasart ja ta ütles: "Hea küll, hüppa peale. Sõidame!" 

Mõlemad autosolijad tundsid ennast hetkega nagu klassikalise märulifilmi tegelased, Kees nagu kangelane, kellel oli vaja tingimata jõuda sihtkohta, et maailma päästa ning vanahärra nagu heade poolel olev niiditõmbaja, kes üllatuslikult olukorra lahendab. Adrenaliinitulvas oli vanahärra sõitnud nagu osav kaskadöör, kes jäljendab samal ajal teleekraanilt nähtud tegelasi ja tsiteerib filme, kusjuures ise naerab nagu mingi Itaalia maffiooso.

Ja juba paistiski lennujaam. Auto jõudis kohale, Kees hüppas autost välja ning jooksis hoone ukse poole. Kui Kees korraks tagasi vaatas, nägi ta, et vanahärra sõitis stiilselt minema ning viipas veel läbi lahtise autoakna noortepäraselt ja filmilikult Keesile hüvastijätuks.  

Lennuki õhkutõusuni oli jäänud kõigest 10 minutit. Vaja oli veel saada pardakaart, anda ära pagas ning lennukisse jõuda, kuid see kõik oli toimunud juba jooksult ning ülikiiresti. Kuna tegemist oli Uus-Meremaa siselennuga, siis selgus, et turvakontroll puudub.
Elu nagu filmis!

New Plymouthis kohtus Kees lõpuks Yazminiga - 1986. aasta Yamaha mootorrattaga. Selle ilusa punavalge mootorrattaga, millega ta hilisõhtuks Aucklandi tagasi jõudis, hakkab Kees tööl käima. Kuna siin on palju ummikuid ja parkimine on kallis, siis mootorratas on üks tõhusamaid liiklusvahendeid. Kohalikud kasutavad veel palju ka motorollereid.

Mina Keesi ja Yazminiga ilmselt niipea kaasa ei reisi, sest mul pole siin praegu korralikku sõiduvarustust, kuid Yazmin on Suzy ja Silveri kõrval juba kolmas Keesi retromotikas, millega on ka minul olnud au tuttavaks saada. 

Samal ajal kui Kees kuskil mägedes ringi tiirutas, käisin mina mere ääres jalutamas.

Enne kui Kees koju jõudis, avastasin, et meie üüritavale pinnale on asunud elama veel üks seltskond ning nad on moodustanud meie vannituppa kommuuni. Üks on kindel, need tüübid ei kavatse kindlasti peavarju eest tasuda.

 

Kunagi imestasin, et Aucklandi linnas on palju kastanimunadega vahtra moodi puid ning üks tore lugeja nimega Kontvõõras jättis kommentaari, et see on plaatan. Kuna tundub, et lugejate seas on taimi hästi tundvaid inimesi, siis ma kasutan juhust, et taaskord oma küsimusele vastus saada. Aitäh 😊!

 

Kas keegi teab, mis taim see on? Suur põõsas, lõhnab imeliselt ja õisik näeb välja nagu lillherne ja lupiini ristand. Taime kasutatakse lehtlates ja romantilistes aianurgakestes.