Coromandel ja mäed

Täna, 28. oktoobril on Uus-Meremaal Labour Day ehk töörahva püha. Keesil on töölt vaba päev, kuid ta otsustas just tänaseks jätta kõik oma muud töised kohustused. Tänu sellele saime me pika, toreda ja sooja ilmaga nädalavahetuse. 
Ja kuigi ma mainisin oma eelmises postituses, et mina ilmselt niipea Yazminiga kaasreisijana sõitma ei hakka, pean juba nüüd oma sõnu sööma. Minu kiiver jõudis tänu Keesi emale just hiljuti Eestist kohale ja kuigi minu ülejäänud mootorratta riietus passib alles kuskil Hiinas, siis kiusatus sõita lõpuks ometi linnast välja, oli suurem kui hirm kukkumise ees. Seega, me otsustasime jagada Keesi olemasolevat turvariietust, jope mulle, püksid talle, ning sõita just sinna, kuhu süda niiväga juba ammu ihkas - mägedesse ja mere äärde. 
Mis eriti tore, siinsel maal saab need kaks imelist ja erinäolist sihtkohta väga kergesti ühendada.

Laupäeval tegime mõned ringid linnas ning katsetasime sellega Yazmini koostöövalmidust kahe reisija veoks ning stabiilsust mäkke tõusul ja laskumisel.

Iga viiking kadestaks sellist habemekasvu

Pühapäeval sõitsime Coromandeli poolsaarele. Poolsaar asub Aucklandist kõigest 100 km kaugusel. Püüan kogu seda ilu teile edasi anda, kuid ei fotod ega videod suuda seda teha, sest mäed jäävad madalad, kaugused väikesed, meri kahvatu, lõhnad ja loodushääled tabamata . .  .

 

Meie marsruut oli Auckland - Kopu - Thames - Tapu - Whenuakite - Hot Water Beach - Tairua - Kopu - Auckland. Poolsaare ülemine ots jäi meil täiesti käimata, kuid juba see, mida nägime, oli imeilus. Kopu - Thames - Tapu maantee oli käänuline ja mööda mereäärt, kaldal kaunid liivarannad ja kõrval suur mäestik. Tapu - Whenuakite oli kruusatee võrratult kõrgel mäestikul, äärmiselt kurviline ja suurte tõusude-laskumistega, aegaajalt kaljuseintel kosed ning kõrval mitmekümne meetri sügavused ohtlikud servad, mis vaheldusid orgudega, kus maalilistel rohumaadel karjatati lambaid või värvilistes tarudes mesilasi ning voolasid madalad, kuid kiire vooluga jõekesed. Meie viimane teelõik Coromandelil, Tairua - Kopu, oli suhteliselt tiheda liiklusega asfalteeritud mägitee, kus meie motika taha tekkis pidevalt kohalike autojuhtide kolonn. Tegelikult me ei liikunud sugugi mitte teokiirusel, kuid ilmselgelt liiga aeglaselt siinsete mägielanike jaoks.
Kõige kõrgemad mäed ja vaated olid enamasti ohtlikes kurvides puude vahelt ja et päike siras täpselt ülevalt, jäid need hetked jäädvustamata.

Vaade Thamesi linnale I Maailmasõja mäletusmärgi juurest, Thames on kullakaevanduste linn.

Thamesi rannas

Kivi poolt kodustatud merekarbid

 Meduus (jellyfish) toidujahil

Isegi mäed kuuluvad kellelegi . . .

Hot Water Beach (kuuma vee rand)

Hot Water Beach - vulkaaniliselt aktiivne piirkond, kuum liiv kütab merevett ning igaüks saab endale ise kuumavee basseini kaevata. Infotahvel hoiatab, et vee temperatuur võib tõusta kuni 65 kraadini.

Merevee tõkestamine, suure basseini ehitus.

Õhtul, kui Aucklandi tagasi sõitsime, nägime mitmes kohas ilutulestikke (töörahvas tähistas saabuvat püha).

Aga me tähistame täna õhtul Ott Tänaku ja Martin Järveoja tõusmist autoralli maailmameistriteks. Pudel külma valget veini Eesti meeste auks! Elagu Ott ja Martin!