Lea ja Keesi Meremaa

Ja olemegi jõudnud meie väikese lõunasaare reisi pildialbumi ja reisikirjelduse viimase osani, viimased poolteist päeva, mille jooksul sõitsime diagonaalis läbi lõunasaare põhjaosa ning jõudsime taaskord veinimaakonda. Juba 9 kuud tagasi, kui saabusime Uus-Meremaale, üllatas mind positiivselt puhaste ja väga korralike avalike tualettide rohkus. Ka kõige väiksemas alevikus ja linnas on vähemalt üks selline tasuta tualett. Linnades on nad tavaliselt ka parkide, staadionite ja mänguväljakute läheduses - kiiduväärt ettenägelikkus, millega omavalitsused hoiavad loodust puhtana ning aitavad meiesuguseid reisiselle. Paljudes on olemas isegi kuum kraanivesi või puhur, mille all külmetanud käsi soojendada. Naine = kummikute ja kleidiga punkar 😂 (käed puusas, ma oleks lisanud talle veel pudrunuia või hangu) Telgi panime püsti Marlborough lähedal mere ääres (Whites Bay laagriplatsil). Meil oli plaan järgmise päeva varahommikul käia Pictoni lähistel kõrg

Päev oli suviselt kuum, seetõttu otsustasime sõita mööda läänerannikut ning nautida lihtsalt ilusaid vaateid ja sooja, päiksepaistelist ilma. Kui sõitsime korraks mägede vahele, tundus ilm juba rõske ja jahe ning tuli välja otsida kampsunid ja sallid. Kõrgel rannikul oli seevastu mõnusalt soe. Kuna ilmateate sõnul pidi järgmine öö tulema tavapäratult külm, kohati lubati mägede vahel lausa 4 külmakraadi, otsustasime telgis külmetamise asemel  omale veebi teel ka järgmiseks ööks broneerida toa ühes läänekaldale lähedal asuvas ööbimiskohas. WSP kontor Greymouthis Okkalised iludused (tüüpiline Uus-Meremaa "võsa") Mööda rannikut põhjasaare poole (ülespoole) sõites, jäi meie teele vaatamisväärsus, mida kutsutakse Pancake Rocks (Pannkoogi kaljud 😃). Loomulikult ei puudunud parkla kõrvalt ka kohvik, kus pakuti pannkooke (meie eirasime ühiskonna survet ja sõime seal hoopis pitsat). Pannkoogi kaljud on lubjakivi kihistused, mis hakkasid moodustuma 30 mil