Valgesaare vulkaan

 

Eile istusime Keesiga pealelõunal kodus, kumbki tegeles rahulikult oma tööasjadega, taustaks mängis Eesti StarFM (seal on detsembris ikkagi 100% jõulumuusika). Raadio esimestes hommikustes uudistes teatati, et Uus-Meremaa Valgesaarel (Whakaari või White Island) on toimunud vulkaanipurse. See uudis tundus nii uskumatu, et pidasime seda alguses libauudiseks. 

Kahjuks kinnitasid sama ka siinsed uudisesaated ja veebist leitav online ajakirjandus.

Tänast postitust ajendasid mind tegema murelikud kirjad kodusest Eestist. Meiega on õnneks kõik korras ja tundub, et ka loodus on ülejäänud Uus-Meremaal rahulik.

Valgesaar on asustamata saar, mis asub Aucklandist üsna kaugel (Uus-Meremaa põhjasaare ülemisest osast 50 km kaugusel), kuid saarel asub üks aktiivsemaid ja ka kogu piirkonna ohtlikumaid vulkaane. Paraku on kogu saar saanud väga populaarseks turismiatraktsiooniks. Eelmisel aastal külastas saart 17 500 turisti ja kuigi vulkaan on pidevalt aktiivne, ei ole ta üldjuhul ohtlik.  Vaatamisväärsusena on vulkaan oluline ka kohalikule Whakatāne kogukonnale, sest toob piirkonda hulgaliselt turiste ning mõjutab sedasi väikelinna majandust. Eile kell 14.11 hakkas vulkaan momentaalselt ja etteprognoosimatult purskama. Mõned nädalad tagasi olid küll teadlased mõõtnud Valgesaarel ja selle läheduses vääveldioksiidi hulga tõusu (annab vihje, et vulkaan on muutunud aktiivsemaks ning võib podisema hakata), kuid risk hinnati teadlaste poolt siiski väikeseks.

Täna on Uus-Meremaal leinapäev. Samal hetkel kui vulkaan "tegutsema" hakkas, hinnati, et saarel võis olla ligikaudu 50 inimest, üks grupp viibis parasjagu kraatri serval. Koos turistidega viibis saarel ka kaks Waikatane noort, kes töötasid giididena.

Eile õhtuks oli info selline: 18 erinevate vigastustega pääsenut, 5 surnut ja ülejäänud kadunud. Politsei ja sõjavägi olid sunnitud ööseks päästetööd peatama, sest pimeduse, kuuma suitsu, tuha, mürgiste gaaside (nt vesiniksulfiid, mis võtab momentaalselt pildituks ja vääveldioksiid, mis on ärritav ja muudab hingamise raskeks), vulkaanist lenduvate kivide, laava jne tõttu oli ka päästjate elu ohus.

Täna hommikuks on info selline, üldse oli saarel 47 inimest, kellest 31 on vigastatud haiglates üle Uus-Meremaa (nendest 4 inimest on põletushaavadega ülikriitilises seisundis Middlemore´i haiglas, et teha neile elupäästvaid operatsioone), 5 surnut ja 8 teadmata kadunut. Päästekopterite hommikuste lendude ajal nähti saarel veel surnukehasid ning märke elavatest inimestest saarelt ei leitud.

Whakatāne linna (lähim rannikul asuv linn) ja rannale on kogunenud palvetavad sugulased ja sõbrad, et kuulda uudiseid oma lähedastest.
 
Panen siia ka ühe lingi, mis kajastab seda traagilist sündmust täpsemalt ja ajakohasemalt: 
https://www.nzherald.co.nz/nz/news/article.cfm?c_id=1&objectid=12292240

Saarel olid küll võõrad inimesed, kuid lugu on nii sünge, et mõtlen neile pidevalt. Hirmus, kurb ja ootamatu . . .