Põhjasaare reis - osa 6


Hommikul jätkasime matkamisega ja võtsime ette teekonna mööda vana postiteed 1908. aastal valminud Hapuawhenua raudtee viaduktile. Kui vana viadukti kõrval avati 1987. aastal uus raudtee viadukt, sai vanast viaduktist ülipopulaarne turismiatraktsioon. Mõlemad viaduktid on ehitatud kurvile ning on inseneritöö imed, vana on 284 meetrit pikk ja 45 meetrit kõrge, uus 414 meetrit pikk ja 49 meetrit kõrge. Postitee ääres on näitus, mis kajastab elu enne raudtee ja postitee rajamist, poliitilist kemplemist raudtee rajamise üle ning kirjeldab tee avamisega kaasnenud elukvaliteedi paranemist.

 
Fotod: 1907. aastal postiteel liiklev hobukaarik ja 1880. aastal põlveni mutta uppuvad hobused metsarajal
 
Keeruline poliitiline probleem - kuhu küll oleks õigem rajada raudtee . . .
Lõpuks valiti keskmine variant
Puusõnajalad
Vana Hapuawhenua raudteeviadukt (valmis 1908. aastal). Tollaste reeglite ja inseneride vähesuse tõttu vastutas silla jooniste ja ehituse eest ainult üks inseneriharidusega mees.
Loomulikult me ronisime vanale viaduktile, et selle pealt teist viadukti ja ronge pildistada. Keskosas oli ikka väga hirmus kõndida- tasakaal kadus pidevalt, sest põlved olid hirmust nõrgad, lisaks puhus küljelt kõva tuul ning puidust sillalaudade vahelt võis näha silla all olevat sügavikku.
Hapuawhenua uus raudteeviadukt (avati 1987. aastal)







Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

"Skazka" ja Shakespeare

Kujutis
Aucklandi kesklinnast kahe rongipeatuse kaugusel Newmarketis, Keesi teise kontori vahetusläheduses, asub Euroopa pood "Skazka". Hetkest kui selle poe avastasime, ajab leivaisu meid sinna päris tihti. Seal on kõikvõimalikku euroopalikku kraami, marineeritud seentest ja tomatitest kuni Poola kosmeetika ja venekeelsete lasteraamatuteni. Välisukse kõrval on stend visiitkaartidega, kõigil vene nimed, oma teenuseid reklaamivad nii hambaarstid, autosõiduõpetajad, torulukksepad, kui lauluõpetajad ja lapsehoidjad. Põhilisteks ostudeks ongi meil must leib (paraku tehtud pärmiga, mitte juuretisega), heeringas, sprotid, pelmeenid ja Tšehhi või Venemaa tume õlu.  Poe suurteks müügiartikliteks on veel ka värsked Napoleoni tordid, Karumsi kohukesed, marmelaad, halvaa ja parankad. Üleeile sattusin poodi hetkel kui oli just toodud Leedu päritolu toidukraami, krabasin poest kaasa ühe tõeliselt suure 1,1 kg musta Leedu leiva (maitselt nagu Toolse leib). Leivapealseks sain 5 karpi heering
Lisateave

Pika valge pilve maa

Kujutis
Kirjutan vahelduseks natuke Uus-Meremaast üldisemalt. See aitab teil pisut mõista, milline on siinne kultuur, loodus ja rahvas. Tean, et paljud tahavad näha kauneid looduse pilte mägedest ja lammastest, kuid palun veel pisut kannatust. Üsna varsti jõuame ka nendeni. Tegelikult on nii, et me pole Keesiga lihtsalt veel linnast välja saanud . . . Distants meie Tallinna kodu ja praeguse Aucklandi kodu vahel Uus-Meremaa asub Vaikses ookeanis Uus-Meremaa saarestikus. Siin on kaks suuremat saart - põhja- ja lõunasaar ning trobikond väiksemaid, umbes 600 (sealhulgas ka Bounty saared, sellest ka lennujaamas meile tasuta jagatud Bounty šokolaadid). Saared on vulkaanilised ja väga mägised. Riigi pealinn on põhjasaarel asuv Wellington ning riigi suurim linn, mis asub samuti põhjasaarel, on Auckland. Pindalalt on riik pisut suurem Suurbritanniast, saared on pikliku kujuga ning seetõttu erinevad temperatuurid põhja- ja lõunasaare otstes märgatavalt. Riigikeeled on inglise ja maoori. Uus-
Lisateave

Naabri Valve!

Kujutis
Kui meie eelmises elukohas oli tänavate viisi imeilusaid ja muinasjutuliselt armsaid nukumajade moodi eramuid, mis oma heleda värvuse ja puitpitsiliste katuseservade, terrasside ja rõdudega sarnanesid Kadrioru hoonetele ning moodustasid uhkeid hoonekomplekse, siis praeguse elukoha tänav on täis üsna igavaid punastest telliskividest ehitisi. Hooned meie tänaval sarnanevad 70.ndatel ehitatud Eesti väikelinnade eramajadega. Tegelikult on kõrvaltänavates ka küllaltki palju isikupäraseid ja erilisi kodusid ning taoliseid ühesuguse arhitektuuriga tänavaid nagu kesklinnas siin Glen Innesi ja St Johni linnaosades enam sisuliselt ei leidu. Meie korteri sissepääs ja magamistoa aken Meie praegune elukoht  Kirikuid on siin palju, kuid need on pigem tagasihoidlikud ning kui risti maja seinal või esiküljel ei oleks, siis ei arvaks kuidagi, et tegemist on sakraalehitisega, vaid pigem mõne suurema elumaja või laohoonega. Seetõttu on mul kahju, et ma õigel ajal jälle oma
Lisateave